|
|
Otse pankranniku äärel 70 aastat tagasi loodud Ontika maastikukaitseala läänepiiril, seal, kus kokku jooksevad kaks seni rööbiti kulgenud rannikujärsakut, pannes aluse 1200 km pikkuse Balti klindi kõige atraktiivsemale osale, asub 17. sajandil rajatud Saka mõis. Arhiividokumendid teavad rääkida, et Rootsi kuningas olla aastal 1626 läänistanud Saka mõisa Aberdeenist pärit śotlasele John Lesliele. Etteruttavalt olgu öeldud, et saatuse tahtel olid nii esimeseks kui viimaseks Saka mõisnikeks śotlased. Ka 2. novembril 1939 laevaga Saksamaale lahkunud viimane Saka mõisahärra Hermann Löwis of Menar oli śoti päritolu. Üks tema eelkäijatest, Oscar Löwis of Menar lasi aastatel 1862-64 ehitada praeguseni säilinud neorenessanslikus stiilis Saka härrastemaja, millest restaureerimisjärgselt saab Balti klindi külastuskeskus; see jääb osaks Saka mõisapargis paiknevate kõrvalhoonete ja nõukogudeaegse piirivalverajatiste baasil rajatavast turismikompleksist.
|
|
 |
|
|
|
Alates Teisest Maailmasõjast kuni Nõukogude vägede lahkumiseni Eestist 1992. aastal kasutati Saka mõisakompleksi peaasjalikult militaarsetel eesmärkidel. Märgiks sellest, et aastail 1941-1944 olid siin vaheldumisi Eesti ja Saksa rannakaitseüksused, on tänaseni säilinud barakkide alusmüürid pargi merepoolses otsas. Viimastel aastakümnetel paiknes Saka mõisas nõukogude piirivalveüksus. Renessanslik mõisahäärber muudeti sõdurite kasarmuks, pangaservale ehitati valvetorn-proźektorimaja.
Viimane ehitati 2006.a. ümber Meretorniks - nelja nõupidamisruumiga seminarihooneks, millest iga ruum kannab ühte Soome lahes Saka-Kotka vahel paikneva saare nime: Hogland, Suur- ja Väike Tütarsaar, Ruuskeri. Nii seminariruumide rõdudelt kui torni katuselt, kuhu pääseb hoones välisküljel paiknevat treppi mööda, avaneb meeliköitev vaade merele ja Saka pargile. Torni juurest algab ka Klindimõisa matkarada, mis kulgeb nii pangapealsel kui panga allgi, üles-alla liikumist võimaldavad kaks treppi: kõrge arhitektuuriauhinnaga pärjatud põlispuude vahel sik-sakke tegev suurem trepp matkaraja lääneosas ning piki Saka joakanjonit järsult tõusev metalltrepp samas kohas ja sama laadi, kui nõukogude piirivalvurid seda kasutasid.
|
|
Matkarada pakub vaateid ja infot nii geoloogiahuvilistele kui puutumatu ürglooduse nautlejaile. Läbib ju rada pangaalust liigirikast ja lopsaka alustaimestikuga metsa, mille akadeemik Theodor Lippmaa ristis Põhjala vihmametsaks. Matkarada viib üles Punkrimäele, kus on pommivarjend ja punker koos taastatud kaevikutesüsteemiga. Sõjaväe poolt prügimäena kasutatud kruusaauku on rajatud neljasaja istekohaga laululava. Saka turismikompleksi kuuluvad ka tennise- ja rannavõrkpalliväljakud ning SPA laiendusena valminud bassein koos saunadega.
Kompleksi esimene objekt, Saka Cliff Hotell ja SPA avati 2004.a. aprillis. 33 mõisastiilis toaga ning külastajate poolt kõrgelthinnatud restoraniga hotell on tänaseks end igati õigustanud. Nii Eesti kui välisturistide poolt kiiresti omaksvõetuna on see julgustanud omanikku edasi investeerima. Lisaks Saka muinsuskaitselisele väärtustamisele on oluline taastada ja turistidele pakkuda midagi ka selle paiga lähiminevikust.
Restaureerimist ootavasse mõisa peamajja ja parki tuleb Balti klinti tutvustav ekspositsioon, mis annab pildi Eesti rahvuslikuks sümboliks valitud Põhja-Eesti Pankrannikust ning kõigest sellega seonduvast, selle UNESCO Maailmapaärandisse pürgiva loodusobjekti olemusest ja võrdlusest teiste omasugustega nii Euroopas kui maailmas.
|
|
|
|
