Saka mõisas avati Seakyla Simsoni loodud mälestusmärk Umsiedlungile
18. oktoobril, mil möödub 79 aastat esimese ümberasujate laeva lahkumisest Tallinnast, avati Saka mõisas mälestusmärk Umsiedlungile ja toimub baltisakslaste ümberasumisele pühendatud konverents.
Mälestusmärk Umsiedlungile on Saka mõisaomanike Eha ja Tõnis Kaasiku kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks, meenutamaks baltisakslaste ümberasumist Eestist ja Lätist. Erainitsiatiivil rajatud mälestusmärgi autorid on skulptor Simson von Seakyll (Aivar Simson) ja arhitekt Kalle Rõõmus.
Tõnis Kaasiku sõnul meenutagu mälestusmärk baltisaksa rahvakillu panust Eesti ja Läti arengusse. „Juhtigu see mälestusmärk tähelepanu baltisakslaste loodud ja siia mahajäänud pärandile, olgu need siis kunstiteosed, ehitusmälestised, enam kui tuhatkond mõisahoonet ja parki nende ümber.
Baltisakslaste panus ja nende poolt loodu on aidanud rajada Eesti riiki, nii sõdadevahelisel ajal kui ka viimased 25 aastat,“ ütleb Kaasik. Mälestusmärk on ka kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ja tänutäht võimaluse eest elada omas riigis, mille vundamenti aitasid laduda arvukad baltisakslaste põlvkonnad ja kelle toetust oleme tundnud ka oma riigi taasülesehitamisel, lisab ta.
Mälestusmärgi avamisele pühendatud konverents
Saka mõis ja Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis korraldavad Sakal mälestusmärgi avamisele pühendatud konverentsi, kus teemadeks on miks mindi, kes asusid ümber teise lainega ning mis sai baltisaksa kunstikogudest ja perekonnaalbumitest jm.
Ajaloodoktor Olev Liiviku sõnul on Saka mõis sümboolne paik baltisakslaste ümberasumisest rääkimiseks. „1939. aastal lahkusid Sakalt Saksamaale mõisa viimased omanikud Löwis of Menarid, kes olid vaatamata maareformile ja mõisate võõrandamisele 1919. aastal jäänud oma kodukohta. Baltisakslaste ümberasumisest rääkides peaksime mõtlema kodu ja kodumaa tähendusele ja teadvustama, et baltisakslased olid esimesed, kes kaotasid sõja tõttu oma kodumaa,“ ütles Liivik. Tema sõnul kerkib baltisakslaste ümberasumisest rääkides esile ka igavikuline küsimus lootusest ja lootusetusest.
Baltisakslaste ümberasumise (saksa keeles Umsiedlung) põhjuseks oli 23. augustil 1939 Moskvas sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakt ja salaprotokollid, millega määrati Eesti ja Läti NSV Liidu mõjusfääri. Hirmust Punaarmee sissetungi ees, lahkus 1939. aasta oktoobrist kuni 1940. aasta maini ümberasumise korras Eestist Saksamaale üle 13 000 inimese.
Mitu tuhat Eesti sakslast otsustas kodumaalt mitte lahkuda. Baltimaade okupeerimise järel võimaldas Saksamaa kokkuleppel NSV Liiduga ka neil ümber asuda ja 1941. aasta talvel lahkus ümberasujatena Eestist veel ligi 8000 inimest. Lätist lahkus kahe ümberasumise lainega 1939-1941 üle 60 000 inimese. Ümberasumisega lakkas Baltimaades olemast siin aastasadade vältel olulist rolli mänginud ja siinset kultuuri rikastanud baltisakslus.
Rohkem lugemist, Olev Liiviku artikkel Estonicas: http://www.estonica.org/et/Umsiedlung/
Lugupidamisega,
Eha Kaasik
Tõnis Kaasik
Lisainfo tel: +372 3364 900
#ev100 #sakamõis #umsiedlung
Foto: forte.delfi.ee
Umsiedlungi mälestusmärgi avamisele pühendatud konverents
Baltisakslaste ümberasumised 1939-1940 ja 1941
Resettlements of Baltic Germans from 1939 to 1940 and in 1941
Die Umsiedlungen der Deutschbalten 1939-1940 und 1941
Saka mõisas 18. oktoobril 2018
Programm:
14.00 Avamine ja sissejuhatus
Olev Liivik, Eesti Ajaloomuuseum/Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis
Tõnis Kaasik, Saka mõis
14.15 Olev Liivik, Eesti Ajaloomuuseum/Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis
Miks nad läksid ega jäänud? Baltisakslaste ümberasumine Eesti Vabariigist Saksa Reichi
14.40 Triin Tark, Tartu Ülikool/Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis
Kes asusid ümber 1941. aastal?
15.05 Anne Untera, Eesti Kunstimuuseum/Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis
Baltisaksa kunst ümberasumise keerises ja hiljem Eesti riigimuuseumides
15.30 Tõnis Liibek, Tallinna Tehnikaülikool/Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis
Baltisaksa perekonnaalbumid ja nende saatus
15.55 David Feest, Nordost-Institut Lüneburg
Between Estonia and Germany. The Banker Klaus Scheel and the Resettlement of the Baltic Germans/ Eesti ja Saksamaa vahel. Pankur Klaus Scheel ja baltisakslaste ümberasumine
16.20 Kokkuvõtted ja konverentsi lõpetamine
Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel
Korraldajad:
Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis
Saka mõis
Kontakt:
Dr hist Olev Liivik Olev.Liivik@ajaloomuuseum.ee
