Komöödiateater tuleb taas saka mõisa

Reedel, 9. juulil kell 19.00 Saka mõisa laululaval.

Teleintervjuuks valmistuv saatejuht Brigitte Susanne Hunt on enam kui veendunud, et kõik laabub nagu tavaliselt – saabubki saatekülaline ja ettevalmistatud küsimused leiavad vastuse. Seekord otsustab aga külaline Henrik Normann korraldada oma juubeliaasta raames sensatsioonilise etenduse televisiooni otse-eetris. Ta on pähe võtnud, et mind ei huvitagi, mida Hunt küsib, ma tean täpselt, mida ma vastan ja mida vastu pärin. Normann tuleb stuudiosse suure kohvriga, mis peidab endas enneolematuid üllatusi – ja asi väljub kontrolli alt!

Tekst: H. Normann ja B. S. Hunt
Lavastaja: H. Normann

Pileteid saab osta siit.

Avasime uue skulptuuri ja renoveeritud hotellimaja

Saka mõisa pargis avati täna Virumaa skulptori Aivar Simsoni skulptuur “Põlvest põlve”, sümboliseerimaks mõisa 400-aastase ajaloo järjepidevust läbi erinevate seda hoidnud perekondade.

Saka mõisa on esmakordselt mainitud 1620. aastal. Siis kuulus ta Rootsi kroonile. Mõisa esmamainimise tähistamiseks tellis perekond Kaasik Aivar Simsonilt (alias Simson von Seakyl) pronksskulptuuri “Põlvest põlve”. 

“Põlvest põlve” sümboliseerib Saka mõisa omanud perekondade (von Leslied, 120 aastat ning Löwis of Menarid, 130 aastat) ja praeguste omanike, perekond Kaasiku (alates 2001) stiliseeritud vappide kaudu järjepidevust 400-aastaseks saanud mõisas. Perekond Kaasikute vapi on kujundanud Priit Herodes.

Ühtlasi avati kriisijärgselt Saka mõisas uus turismihooaeg, milleks on tehtud põhjalikke ettevalmistusi. Uuenduskuuri on läbinud Saka mõisahotell, mida tutvustati ajakirjanikele ja teistele kutsututele. 

Uus a la carte menüü

Saka mõisa a la carte restoranis on esitletud täiesti uus menüü, mille pani kokku kogenud Pärnu kokk. Uues menüüs kasutatakse tunduvalt rohkem kohalikku toorainet, mis lisab toitude maitsele oma eripära. Vaatamata sellele, et uus menüü hakkas kehtima vaid paar nädalat tagasi, on selle aja jooksul juba tekkinud mõned klientide lemmikud: suussulav veise tartar lööb laineid iga kord kui see tellitakse – paar külastajat oli öelnud, et tasub Saka mõisa tulla kasvõi selle tartari pärast. Sama palju kiidusõnu ja kuulsust pälvib pearoaks pakutav veise sisefilee juurselleri, karamelliseeritud sibula, kalekapsa ja veinikastmega. Saka mõisa restoran on avatud iga päev ja ootab Teid kärsitult hõrgule maitseseiklusele!

Uus menüü on leitav siit: https://www.saka.ee/restoran/a-la-carte-menueue/ 

Hr. Tõnis Kaasik on 2018. aasta kultuurisõber.

Kultuuriminister Indrek Saar tunnustas 15.jaanuaril ettevõtteid ja eraisikuid, kes toetasid kulutuurivaldkonda 2018.aasta jooksul.

2018. aastal sai kultuuri toetamise eest kultuurisõbra tunnustuse 31 kultuurisõpra, kellest peapreemia ehk aasta kultuurisõbra tiitel läks viiele kultuurivaldkonnast esitatud kandidaadile.

Saka mõisa omanik, hr.Tõnis Kaasik pälvis “Kultuurisõber 2018” tunnustuse seoses tähelepanuväärse tegevusega baltisakslaste rolli teadvustamisega Eesti kultuuriloos ning seotud mälestusmärgi “Umsidelung” avamisega Saka mõisas.

Kultuurisõbra tiitli pälvib on organisatsioon või isik, kes on eelnenud aasta jooksul andnud ulatusliku mõjuga panuse kultuurivaldkonda.

Kultuurisõbra tiitlit antakse välja alates 2011. aastast ning aastate jooksul on konkursil osalenud sadu kultuuriorganisatsioone. Igal aastal on tunnustuse pälvinud mitukümmend kultuuri väärtustavaid ettevõtteid ja eratoetajaid.

Loe kultuuriminister Indrek Saare kõnet SIIT
Vaata fotogaleriid Kultuurisõber 2018 galalt SIIT

Lisainfo:

Salle Rätsep
salle@saka.ee

Avasime Saka Mõisas mälestusmärgi “Umsiedlung”

 

Saka mõisas avati Seakyla Simsoni loodud mälestusmärk Umsiedlungile

18. oktoobril, mil möödub 79 aastat esimese ümberasujate laeva lahkumisest Tallinnast, avati Saka mõisas mälestusmärk Umsiedlungile ja toimub baltisakslaste ümberasumisele pühendatud konverents.

Mälestusmärk Umsiedlungile on Saka mõisaomanike Eha ja Tõnis Kaasiku kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks, meenutamaks baltisakslaste ümberasumist Eestist ja Lätist. Erainitsiatiivil rajatud mälestusmärgi autorid on skulptor Simson von Seakyll (Aivar Simson) ja arhitekt Kalle Rõõmus.

Tõnis Kaasiku sõnul meenutagu mälestusmärk baltisaksa rahvakillu panust Eesti ja Läti arengusse. „Juhtigu see mälestusmärk tähelepanu baltisakslaste loodud ja siia mahajäänud pärandile, olgu need siis kunstiteosed, ehitusmälestised, enam kui tuhatkond mõisahoonet ja parki nende ümber.

Baltisakslaste panus ja nende poolt loodu on aidanud rajada Eesti riiki, nii sõdadevahelisel ajal kui ka viimased 25 aastat,“ ütleb Kaasik. Mälestusmärk on ka kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ja tänutäht võimaluse eest elada omas riigis, mille vundamenti aitasid laduda arvukad baltisakslaste põlvkonnad ja kelle toetust oleme tundnud ka oma riigi taasülesehitamisel, lisab ta.

Mälestusmärgi avamisele pühendatud konverents
Saka mõis ja Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis korraldavad Sakal mälestusmärgi avamisele pühendatud konverentsi, kus teemadeks on miks mindi, kes asusid ümber teise lainega ning mis sai baltisaksa kunstikogudest ja perekonnaalbumitest jm.

Ajaloodoktor Olev Liiviku sõnul on Saka mõis sümboolne paik baltisakslaste ümberasumisest rääkimiseks. „1939. aastal lahkusid Sakalt Saksamaale mõisa viimased omanikud Löwis of Menarid, kes olid vaatamata maareformile ja mõisate võõrandamisele 1919. aastal jäänud oma kodukohta. Baltisakslaste ümberasumisest rääkides peaksime mõtlema kodu ja kodumaa tähendusele ja teadvustama, et baltisakslased olid esimesed, kes kaotasid sõja tõttu oma kodumaa,“ ütles Liivik. Tema sõnul kerkib baltisakslaste ümberasumisest rääkides esile ka igavikuline küsimus lootusest ja lootusetusest.

Baltisakslaste ümberasumise (saksa keeles Umsiedlung) põhjuseks oli 23. augustil 1939 Moskvas sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakt ja salaprotokollid, millega määrati Eesti ja Läti NSV Liidu mõjusfääri. Hirmust Punaarmee sissetungi ees, lahkus 1939. aasta oktoobrist kuni 1940. aasta maini ümberasumise korras Eestist Saksamaale üle 13 000 inimese.

Mitu tuhat Eesti sakslast otsustas kodumaalt mitte lahkuda. Baltimaade okupeerimise järel võimaldas Saksamaa kokkuleppel NSV Liiduga ka neil ümber asuda ja 1941. aasta talvel lahkus ümberasujatena Eestist veel ligi 8000 inimest. Lätist lahkus kahe ümberasumise lainega 1939-1941 üle 60 000 inimese. Ümberasumisega lakkas Baltimaades olemast siin aastasadade vältel olulist rolli mänginud ja siinset kultuuri rikastanud baltisakslus.

Rohkem lugemist, Olev Liiviku artikkel Estonicas: http://www.estonica.org/et/Umsiedlung/

Lugupidamisega,

Eha Kaasik
Tõnis Kaasik

Lisainfo tel: +372 3364 900

#ev100 #sakamõis #umsiedlung


Foto: forte.delfi.ee

 

Umsiedlungi mälestusmärgi avamisele pühendatud konverents

Baltisakslaste ümberasumised 1939-1940 ja 1941
Resettlements of Baltic Germans from 1939 to 1940 and in 1941

Die Umsiedlungen der Deutschbalten  1939-1940 und 1941
Saka mõisas 18. oktoobril 2018

Programm:

14.00 Avamine ja sissejuhatus
Olev Liivik, Eesti Ajaloomuuseum/Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis
Tõnis Kaasik, Saka mõis

14.15 Olev Liivik, Eesti Ajaloomuuseum/Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis
Miks nad läksid ega jäänud? Baltisakslaste ümberasumine Eesti Vabariigist Saksa Reichi

14.40 Triin Tark, Tartu Ülikool/Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis
Kes asusid ümber 1941. aastal?

15.05 Anne Untera, Eesti Kunstimuuseum/Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis
Baltisaksa kunst ümberasumise keerises ja hiljem Eesti riigimuuseumides

15.30 Tõnis Liibek, Tallinna Tehnikaülikool/Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis
Baltisaksa perekonnaalbumid ja nende saatus

15.55 David Feest, Nordost-Institut Lüneburg
Between Estonia and Germany. The Banker Klaus Scheel and the Resettlement of the Baltic Germans/ Eesti ja Saksamaa vahel. Pankur Klaus Scheel ja baltisakslaste ümberasumine

16.20 Kokkuvõtted ja konverentsi lõpetamine
Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel

Korraldajad:

Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis
Saka mõis

Kontakt:

Dr hist Olev Liivik Olev.Liivik@ajaloomuuseum.ee