Corelli kontsert Pimpinone

PIMPINONE! Hooaja avakontserdid


Kontserdiagentuur Corelli Music tähistab sel hooajal oma 16. tegevusaastat. Hooaja avakontsertidel on partneriks taas ooperistuudio Opera Veto, kellega koostöös tuuakse publiku ette eelmisel aastal menukalt esietendunud ja eriolukorra tõttu kevadest sügisesse lükkunud salongkontsertidel mõisates üle Eesti Telemanni koomiline ooper „Pimpinone”.

Hooaja 2020/2021 avakontsertidega Anija, Saka ja Pootsi mõisates pakuvad Corelli Music ja Opera Veto nautmiseks tõelise barokiaja muusikasalongi. Nagu helilooja eluajal oli tavaks, ei mängitud koomilist ooperit, mis tegi alles esimesi katseid eralduda „opera seriast”, eraldi teosena, vaid kolm „Pimpinone” intermezzot pandi kontsertide kavasse vaheldumisi muude heliloojate loominguga. Publik saab kaunites mõisates lisaks muusikanaudingule elamuse ka väärikate hoonete imelisest interjöörist ja ajaloopärandi ilust.

 

Hooaja 2020/2021 avakontsedid PIMPINONE!

L, 24. oktoober 2020 kell 18 Saka mõis, Ida-Virumaa

 

ESINEJAD:

Pimpinone – Atlan Karp (bariton)

Vespetta – Anneliis Volmer (sopran)

Barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel:

Mail Sildos, Meelis Orgse, Martti Mägi, Villu Vihermäe, Imre Eenma, Imbi Tarum

Lavastaja – Auri Jürna

Lauljate juhendaja – Toomas Kaldaru

 

KAVA: G. Ph. Telemanni (1681 – 1767) koomilise lühiooperi “Pimpinone” ettekanne barokiaja muusikasalongi vaimus, vaheldumisi A. Corelli jt helitöödega.

 

Naudi endiste aegade stiili ja elegantsi ning tänaseid säravaid muusikuid!

Kontserdi pikkus koos vaheajaga 2 tundi.

 

Lisainfo: www.corelli.ee

www.facebook.com/corellimusic

www.facebook.com/operaveto

SeiklusFest 26.-28.09.20

26.-28.09.2020 toimub Ida-Virumaal Eesti esimene kolm päeva kestev festival aktiivsetele inimestele – SeiklusFest. Ürituse missioon on tutvustada Ida-Virumaad kui rohkete aktiivsete tegevustega “Seiklusmaad”. Seigelda saab Eesti Kaevandusmuuseumis, Aidu karjäärialadel ja Kiviõli Seikluskeskuses. SeiklusFestil leiad palju ägedaid seiklusi nii maa alt, mäe otsast, vee pealt, puude latvadest, metsadest, rabadest, tehismaastikelt ja isegi asulatest. Seiklusi jätkub nii suurtele kui väikestele, nii seiklusharrastajatele kui ka esimest korda uudistajatele. Festivalile on oodatud üksikkülastajad, pered, sõpruskonnad ja kollektiivid.

SeiklusFesti päevajuht on Väino Laisaar, kes on suur seikleja, automatkaja ning matkasarju tootev reisioperaator, kes oma igapäevaleiba teenib erinevatele väljaannetele saateid, videoid ja artikleid tootes ning autoajakirjaniku-laadset tööd tehes.  Ja et käed jõuetult rippu ei vaju, siis juhib üritusi ja mänge ning  seikleb reisijuhi ametis, mis mind ta enda lahkel soovil mööda maailma ringi loobib – kord matku filmilindile jäädvustades ja maailma erinevates paikades kolades, kord uusi autosid testides ja üritusi ning seiklusi kajastades. “Ma olen seigelnud terve elu… nüüd seiklen lihtsalt suuremates mastaapides ja lasen eluvoolul ennast suure saatusesse uskujana läbi elu kanda.  Kogun vaikselt ette jäävaid riike ja naudin mõnusat, huvitavat ja rahulikku elu.”
Tutvu Väino tegemistega siin: www.laisaar.com

Kõik festivali müügil olevad seiklused on välja toodud siin:

https://fienta.com/et/o/seiklusfest?fbclid=IwAR1SgFxzS0T4Sy-6QFpz2uAB1RSfIX6zyGzBODcbZBPePqVOeWyzFldDHJw 

Lisainfo: www.seiklusfest.ee

SeiklusFest 2020 | MATKaBLOGI - matkajutud matkajalt matkajale

Mõisatuur 2019 – “Koos Together”

Mõisatuur 2019 ''Koos Together''

8.11.2019 toimub Saka mõisas Mõisatuur 2019 “Koos Together”, kuulsaid hitte esitavad Kris Korner ja Merike Susi

Kris Korner on saanud tunnustust soulmuusika ristiisalt endalt, James Brownilt ja teinud tööd ka New York gospelkooriga. Nagu ta ise ütles: “Viime soulmuusika seekord rahvani ja vaatame, kas nendes vanades hoonetes on piisavalt souli või varisevad need kokku”.

Merike Susi on sõna otseses mõttes Muusikaline Matriarh. Tema laval olemise kogemus sai alguse juba lapsepõlves. Täna ehivad tema endanimelist muusikastuudiot mitmed muusikaauhinnad.

Mõlemate artistide teekond jätkub ja sel sügisel on Merike Susi laval koos Soulikuningas Kris Korneriga. Kaasas vaid 2 klaverit ja artistide võimsad superhääled!

Sellel tuuril on palju uut! Muusikaliselt on paljud laulud nagu näiteks “Please, please, please” ja “We gonna have funky good time” ning “Feel good” ainult klaverilahendusega, millega saab tõestada, et nii ei ole sugugi kehvem, loomulikult ei puudu ka kõik suured hitid nagu näiteks “Lets stay together”, “I got the feeling” jne. Kuula lugusid SIIT

Soeta pilet SIIT

Osale ka Facebooki üritusel SIIN

Lisainfo:

saka@saka.ee

Hr. Tõnis Kaasik on 2018. aasta kultuurisõber.

Kultuuriminister Indrek Saar tunnustas 15.jaanuaril ettevõtteid ja eraisikuid, kes toetasid kulutuurivaldkonda 2018.aasta jooksul.

2018. aastal sai kultuuri toetamise eest kultuurisõbra tunnustuse 31 kultuurisõpra, kellest peapreemia ehk aasta kultuurisõbra tiitel läks viiele kultuurivaldkonnast esitatud kandidaadile.

Saka mõisa omanik, hr.Tõnis Kaasik pälvis “Kultuurisõber 2018” tunnustuse seoses tähelepanuväärse tegevusega baltisakslaste rolli teadvustamisega Eesti kultuuriloos ning seotud mälestusmärgi “Umsidelung” avamisega Saka mõisas.

Kultuurisõbra tiitli pälvib on organisatsioon või isik, kes on eelnenud aasta jooksul andnud ulatusliku mõjuga panuse kultuurivaldkonda.

Kultuurisõbra tiitlit antakse välja alates 2011. aastast ning aastate jooksul on konkursil osalenud sadu kultuuriorganisatsioone. Igal aastal on tunnustuse pälvinud mitukümmend kultuuri väärtustavaid ettevõtteid ja eratoetajaid.

Loe kultuuriminister Indrek Saare kõnet SIIT
Vaata fotogaleriid Kultuurisõber 2018 galalt SIIT

Lisainfo:

Salle Rätsep
salle@saka.ee

Avasime Saka Mõisas mälestusmärgi “Umsiedlung”

 

Saka mõisas avati Seakyla Simsoni loodud mälestusmärk Umsiedlungile

18. oktoobril, mil möödub 79 aastat esimese ümberasujate laeva lahkumisest Tallinnast, avati Saka mõisas mälestusmärk Umsiedlungile ja toimub baltisakslaste ümberasumisele pühendatud konverents.

Mälestusmärk Umsiedlungile on Saka mõisaomanike Eha ja Tõnis Kaasiku kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks, meenutamaks baltisakslaste ümberasumist Eestist ja Lätist. Erainitsiatiivil rajatud mälestusmärgi autorid on skulptor Simson von Seakyll (Aivar Simson) ja arhitekt Kalle Rõõmus.

Tõnis Kaasiku sõnul meenutagu mälestusmärk baltisaksa rahvakillu panust Eesti ja Läti arengusse. „Juhtigu see mälestusmärk tähelepanu baltisakslaste loodud ja siia mahajäänud pärandile, olgu need siis kunstiteosed, ehitusmälestised, enam kui tuhatkond mõisahoonet ja parki nende ümber.

Baltisakslaste panus ja nende poolt loodu on aidanud rajada Eesti riiki, nii sõdadevahelisel ajal kui ka viimased 25 aastat,“ ütleb Kaasik. Mälestusmärk on ka kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ja tänutäht võimaluse eest elada omas riigis, mille vundamenti aitasid laduda arvukad baltisakslaste põlvkonnad ja kelle toetust oleme tundnud ka oma riigi taasülesehitamisel, lisab ta.

Mälestusmärgi avamisele pühendatud konverents
Saka mõis ja Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis korraldavad Sakal mälestusmärgi avamisele pühendatud konverentsi, kus teemadeks on miks mindi, kes asusid ümber teise lainega ning mis sai baltisaksa kunstikogudest ja perekonnaalbumitest jm.

Ajaloodoktor Olev Liiviku sõnul on Saka mõis sümboolne paik baltisakslaste ümberasumisest rääkimiseks. „1939. aastal lahkusid Sakalt Saksamaale mõisa viimased omanikud Löwis of Menarid, kes olid vaatamata maareformile ja mõisate võõrandamisele 1919. aastal jäänud oma kodukohta. Baltisakslaste ümberasumisest rääkides peaksime mõtlema kodu ja kodumaa tähendusele ja teadvustama, et baltisakslased olid esimesed, kes kaotasid sõja tõttu oma kodumaa,“ ütles Liivik. Tema sõnul kerkib baltisakslaste ümberasumisest rääkides esile ka igavikuline küsimus lootusest ja lootusetusest.

Baltisakslaste ümberasumise (saksa keeles Umsiedlung) põhjuseks oli 23. augustil 1939 Moskvas sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakt ja salaprotokollid, millega määrati Eesti ja Läti NSV Liidu mõjusfääri. Hirmust Punaarmee sissetungi ees, lahkus 1939. aasta oktoobrist kuni 1940. aasta maini ümberasumise korras Eestist Saksamaale üle 13 000 inimese.

Mitu tuhat Eesti sakslast otsustas kodumaalt mitte lahkuda. Baltimaade okupeerimise järel võimaldas Saksamaa kokkuleppel NSV Liiduga ka neil ümber asuda ja 1941. aasta talvel lahkus ümberasujatena Eestist veel ligi 8000 inimest. Lätist lahkus kahe ümberasumise lainega 1939-1941 üle 60 000 inimese. Ümberasumisega lakkas Baltimaades olemast siin aastasadade vältel olulist rolli mänginud ja siinset kultuuri rikastanud baltisakslus.

Rohkem lugemist, Olev Liiviku artikkel Estonicas: http://www.estonica.org/et/Umsiedlung/

Lugupidamisega,

Eha Kaasik
Tõnis Kaasik

Lisainfo tel: +372 3364 900

#ev100 #sakamõis #umsiedlung


Foto: forte.delfi.ee

 

Umsiedlungi mälestusmärgi avamisele pühendatud konverents

Baltisakslaste ümberasumised 1939-1940 ja 1941
Resettlements of Baltic Germans from 1939 to 1940 and in 1941

Die Umsiedlungen der Deutschbalten  1939-1940 und 1941
Saka mõisas 18. oktoobril 2018

Programm:

14.00 Avamine ja sissejuhatus
Olev Liivik, Eesti Ajaloomuuseum/Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis
Tõnis Kaasik, Saka mõis

14.15 Olev Liivik, Eesti Ajaloomuuseum/Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis
Miks nad läksid ega jäänud? Baltisakslaste ümberasumine Eesti Vabariigist Saksa Reichi

14.40 Triin Tark, Tartu Ülikool/Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis
Kes asusid ümber 1941. aastal?

15.05 Anne Untera, Eesti Kunstimuuseum/Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis
Baltisaksa kunst ümberasumise keerises ja hiljem Eesti riigimuuseumides

15.30 Tõnis Liibek, Tallinna Tehnikaülikool/Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis
Baltisaksa perekonnaalbumid ja nende saatus

15.55 David Feest, Nordost-Institut Lüneburg
Between Estonia and Germany. The Banker Klaus Scheel and the Resettlement of the Baltic Germans/ Eesti ja Saksamaa vahel. Pankur Klaus Scheel ja baltisakslaste ümberasumine

16.20 Kokkuvõtted ja konverentsi lõpetamine
Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel

Korraldajad:

Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis
Saka mõis

Kontakt:

Dr hist Olev Liivik Olev.Liivik@ajaloomuuseum.ee